Kõnepedagoogika on kõnekujunduse (sks k Sprachgestaltung, ingl k speech formation) pedagoogiline haru. Kõnepedagoogika mõjub värskendavalt kõikidele, isiksustkujundav toime avaldub tugevamini lapse- ja koolieas. Kõnepedagoogika sobib hästi laste ja noortega tegelevate inimeste tööriistavaramusse.

Kõnekujunduse nime all tuntuks saanud kunstiharu sündis 20. sajandi alguses antroposoofilise liikumise impulssidest. Antroposoofia vaatleb uuel moel tavapärast inimese ja kõne ehk subjekt-objekti suhteid. Keelel ja kõnel on vaimne tagapõhi, nähtusena on keel oluliselt suurem kui indiviid. Harjutusprotsessis asetub inimene õpilase rolli ning keel / kõne kujundavad teda. Kõnekujunduse alusepanijad olid Rudolf Steiner ja tema abikaasa Marie Steiner von Sievers, kes aastakümneid peale mehe surma kõnekujundusega edasi töötas. Kõnekujunduse koole ja kursusi on mitmel pool maailmas, Eestile lähim koolituspaik on Snellmann Korkeakoulu Soomes. Tegevusi toetab ja koordineerib Šveitsi Vaba Vaimuteadusliku Kõrgkooli musitseerivate ja kõnelevate kunstide sektsioon.